Videod

Martna kool 160 (1996)

Operaator-režissöör Eduard Laur
Tootis E-Foto OÜ 2006

See film on salvestatud Martna kooli 160. aastapäeval, 16.11.1996. Seejärel seisis materjal kümme aastat riiulil ja esmaesitlus toimus kooli 170. juubelil, 11.11.2006.
Martna on küla Lääne maakonnas Martna vallas. Praeguse Martna kooli eelkäijateks on Kuluse, Putkaste, Ehmja luteri usu koolid ja hilisem Enivere õigeusu abikool. Esimene nimestik koostati 2. novembril 1836. aastal Kuluse kooli õpilaste kohta, mis on ühtlasi praeguse Martna kooli asutamise aluseks. Hiljem hakati Kuluse kooli kutsuma Martna kirikumõisa maa järgi Martna kooliks. Seda kuupäeva loetakse kooli sünnikuupäevaks.
Kooli 150. aastapäevast on koolil oma logo. Kooli 160.aastapäeva meenutavad uus koolilipp ja kooli õuele paigutatud mälestuskivi.
Salvestatud Panasonic NV-9500EN Super-VHS kaameraga.
Martna Põhikool: www.martna.edu.ee

Martna kihelkond 700 (1998)

Martna kihelkond: 700 aastat Martna esmamainimisest.
Juubeliga seotud üritused, mis toimusid Martnas 21-24. juunil 1998. aastal.
Film koosneb kolmest osast.

Autor: ©1998 Eduard Laur, VHS salvestus

Oru valla lugu (1999)

1999-ndal aastal oli Oru vallas omandireform osaliselt veel lõpetamata.
Filmis räägivad vallaga seotud inimesed, kuidas kolhoosiaeg lõppes, mida hetkel tehakse ning mida loodetakse tulevikult.
Film algab põhjaliku ülevaatega Oru kandi ajaloost.

Filmis räägivad:

koduloolane Afred Lumeste,
varahoiuühistu esimees Ferdinand Öövel,
omavalitsuse ametnik Lemmi Lumeste,
AS Linpet esimees Hugo Peterson,
Linnamäe sigala juhataja Viktor Vilks,
maakorraldaja Ilmar Aasna,
Oru vallavanem Ülo Loorens,
mesinik Mati Haabel,
noormesinik Hardi Haabel,
Oru kooli direktor Mare Urbas.

Filmi autor Manivald Müüripeal
Kaamera ja montaaž Eduard Laur

©1999 Eduard Laur
VHS salvestus.

Ridala vald 1997-2001 (2001)

Montaaž Eduard Laur
Tootis E-Foto OÜ 2001

See film on valminud aastal 2001. Kasutatud on videoamatööride VHS salvestusi, samuti telesaadetest pärinevaid kaadreid.
Ridala vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas. Piirneb põhjas Haapsalu lahega, läänes Väinamerega ja lõunas Matsalu lahega.
Valla territooriumile jääb osa Matsalu Rahvuspargist.

Ridala vald 1996-2001 (2002)

Montaaž Eduard Laur
Tootis E-Foto OÜ 2002

See film on valminud aastal 2002. Kasutatud on videoamatööride VHS salvestusi, samuti telesaadetest pärinevaid kaadreid.
Ridala vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas. Piirneb põhjas Haapsalu lahega, läänes Väinamerega ja lõunas Matsalu lahega.
Valla territooriumile jääb osa Matsalu Rahvuspargist

Ridala vald 2000-2001 (2002)

Montaaž Eduard Laur
Tootis E-Foto OÜ 2002

See film on valminud aastal 2002. Kasutatud on videoamatööride VHS salvestusi, samuti telesaadetest pärinevaid kaadreid.
Ridala vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas. Piirneb põhjas Haapsalu lahega, läänes Väinamerega ja lõunas Matsalu lahega.
Valla territooriumile jääb osa Matsalu Rahvuspargist.

Mälestuste Väike-Lähtru (2003)

Idee ja käsikiri: Heli Reichardt.
Operaator-režissöör: Eduard Laur.
Kaamera: Andres Palm.
Tootis E-Foto OÜ 2003

Väike-Lähtru on küla Lääne maakonnas Martna vallas. Endiselt teevad filmiamatöörid suurt tööd meile kõigile nii vajalike kultuurilooliste filmide loomisel. Siin võiks näiteks tuua tõsielufilmi "Mälestuste Väike -- Lähtru" (Eduard Laur, Heli Reichardt, Haapsalu), kus vaatajani tuuakse väikese maakooli vilistlaste kokkutuleku vahendusel kooli ajalugu.
„Mälestuste Väike--Lähtru", mis räägib tänaseks päevaks kadunud koolist ja peaaegu kadunud külast.

Martna kool 170 (2006)

11. novembril 2006 tähistas Martna kool oma 170. sünnipäeva.
Videosalvestus ©2006 Eduard Laur, filmiks pandud ©2016 Eduard Laur.

Põline Haeska (2007)

Operaator-režissöör: Eduard Laur
Tootis E-Foto OÜ 2007

Haeska on küla Ridala vallas Lääne maakonnas. Haeska küla asub osaliselt Matsalu rahvuspargi territooriumil. Selles osas paikneb ka linnuvaatlustorn, kuskohast avanevad vaated meelitavad kohale hulgaliselt linnuvaatlejaid üle maailma. Esmakordselt on mainitud Haeska küla 1278. aastal. Küla lõunaosas asub 1805. aastal valminud Haeska mõisa härrastemaja. Haeskas tegutseb 29. jaanuaril 2000 loodud külaselts. Haeska küla tähistas oma aastapäeva külapäevaga. Avati küla kivi, ajalugu tutvustav infotahvel, päev lõppes lõbusa simmaniga. Viimase rahvaloenduse andmetel elas Haeska külas 80 inimest. Nüüd on neid rohkemgi, sest mitu noort inimest ja peret on külla elama juurde tulnud.
Iga külal on oma iseloom ja vaim. „Inimesed on siin ajast aega ühte hoidnud ja koos elanud," rääkis külavanem Aime Koit.

Rannarootsi aardeleid (2010)

Vihterpalust põlisest Pärtli talust jõudsid muuseumi fondi vanad ning unikaalsed esemed.
Kogu see varandus jõudis Rannarootsi muuseumi , kui Pärtli viimane perenaine Elsa Arjak kõrge ea tõttu talu maha plaanis müüa ja muuseumitöötajad said võimaluse aastakümnete ja isegi – sadade jooksul aitadesse ja pööningule kogunenud kraami seast muuseumile vajaliku kaasa viia .
Kokku toodi sealt muuseumi kolm autokastitäit esemeid.
Salvestatud 27. august 2010
EDUARD LAUR,
reporter,
TV3 Seitsmesed Uudised,
Haapsalu

Läänemaa ajaloopäev Ridalas 2013

Alates 11. augustist 2013, mil Ridalas peeti ajaloopäeva, seisavad kahel pool Ridala kiriku peaust mälestustahvlid Läänemaa metsavendadele ja neljale Ridala kaitseliitlasele, kelle Punaarmee 1941. aastal tappis.

Mõlemad mälestustahvlid on tehtud Haapsalu Paekivis.

Metsavendade liidu märgi valas tahvlile Seaküla Simson, märgi messing on sulatatud Pärnumaa kaitseliitlaste kogutud vanadest hülssidest.

Metsavendade mälestustahvlilt eemaldas pühapäeval katte metsavendade liidu esimees Arnold Ojaste, kes oli ise 14 aastat ja kolm kuud Tartumaal metsavend.

Ajaloopäeva üks korraldajaid Heiki Magnus lubas: järgmine ajaloopäev tuleb Ridalas 10. augustil 2014, et tähistada Nõukogude vägede lahkumise 20. ja Vabadussõja mälestustahvli avamise 90. aastapäeva.

Video tootis: E-Foto OÜ
Operaator-režissöör Eduard Laur (TV3)
©2013 E-Foto OÜ