Kuu: september 2016

Keelesaade. Perekonnanimed 1 | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Perekonnanimed 1 | Vikerraadio | ERR

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal? Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida …

Read More Keelesaade. Perekonnanimed 1 | Vikerraadio | ERR

Mälestusteraamat: rästikuhammustuse vastu aitas pudel viina | Lääne Elu

Mälestusteraamat: rästikuhammustuse vastu aitas pudel viina | Lääne Elu

Martna valla Uusküla Liitmäe talu perenaine Lydia Tee korjas kaante vahele kolme küla viimase 50 aasta ajaloo. Raamat „Ajarada” algab meenutusega, kuidas 19aastane Lydia bussiga Pärnust Paliverre sõitis. Aasta oli 1968, agronoomi-agrokeemiku diplom taskus, esimene töökoht Kaardiväe kolhoosis. Kallurauto tuli Paliverre bussipeatusse vastu, kolhoosi toonane esimees Albert Kariste andis kätt, teine käsi oli Suure Isamaasõja …

Read More Mälestusteraamat: rästikuhammustuse vastu aitas pudel viina | Lääne Elu

„Kohustan vaabatahtlikult astuma…” Kuidas eestlased võõras sõjas üksteisega sõdima sattusid – Eesti Päevaleht

Oli ilmselt sadu (kui mitte rohkem) juhtumeid, kus üks vend võitles ühel ja teine teisel poolel. Eesti rahva üldine meelsus oli 1943. aastaks umbes samasugune nagu enne Vabadussõda 1918. aastal. Kes lootis, et sogasest veest on võimalik kala püüda (nt Eesti Vabariik taastada), kellel oli lootusetuse tunne, et väikerahvana suurriikide vahel olemine tähendabki seda, mis …

Read More „Kohustan vaabatahtlikult astuma…” Kuidas eestlased võõras sõjas üksteisega sõdima sattusid – Eesti Päevaleht

Ajalooklubi alustab uut hooaega juba sel pühapäeval | Lihula Teataja

Ajalooklubi alustab uut hooaega juba sel pühapäeval | Lihula Teataja

Ajalooklubi, mis alustas oma tegevust aastal 2009, saab taas kokku juba sel pühapäeval. Avaüritusel jätkub möödunud hooajal alustatud loengutesari “Võimalik vaid Nõukoguse ajal”. Sel korral esineb luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik Andres Langemets, kes räägib Eesti Kirjanike Liidu suhetest Moskvaga Nõukogude ajal. Loe edasi: Ajalooklubi alustab uut hooaega juba sel pühapäeval | Lihula Teataja

Read More Ajalooklubi alustab uut hooaega juba sel pühapäeval | Lihula Teataja

Galerii: ajalooline lipp leidis ERMis uue kodu – Tartu Postimees, Postimees.ee

Galerii: ajalooline lipp leidis ERMis uue kodu – Tartu Postimees, Postimees.ee

Eesti Üliõpilaste Seltsi seitse väärikat värvikandjat sammusid täna pärastlõunal Eesti Rahva Muuseumi Veski tänava hoidla suunas. Noortel meestel oli austav ülesanne saata 132 aasta vanune seltsi sini-must-valge lipp selle uude – ja loodetavasti ka viimasesse – koju ERMi vastses hoones Raadil. Villem Koern, Sten Torpan, Mihkel Pisa, Kevin Kanarbik, Kari Kalk, Roland Keskküla ja Kristjan …

Read More Galerii: ajalooline lipp leidis ERMis uue kodu – Tartu Postimees, Postimees.ee

Lääne Liisi lood said kaante vahele | Lääne Elu

Lääne Liisi lood said kaante vahele | Lääne Elu

Läänemaa mees Tiit Kaljuste kogus Läänemaa rahvalauliku, jutustaja, käsitöömeistri ja õpetaja Lääne Liisi ehk Eliise Juntsi läänemurdelised lood raamatukesse „Lääne Liisi pärand”. Brošüüri esmatutvustus oli 20. augustil Rõude muuseumis. Lääne Liisi, pärisnimega Eliise Emmeliine Junts (1918–1920), oli põline läänlane, kelle esivanemad olid küll pärit Kihnust ja Vigalast, kuid kolinud juba paar põlve varem Kullamaa kanti. …

Read More Lääne Liisi lood said kaante vahele | Lääne Elu

Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust | Novaator | ERR

Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust | Novaator | ERR

Äsja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis esimese maailmasõja kogemuse teemalist doktoritööd kaitsnud Liisi Esse avab sõjauurimise juures vähem tähelepanu saanud, kuid huvitava tahu. Ta rõhutab, et esimene maailmasõda mängis eestlaste kirjaoskuse edendamise juures tähtsat rolli. Loe edasi: Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust | Novaator | ERR

Read More Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust | Novaator | ERR

Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas | Novaator | ERR

Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas | Novaator | ERR

Esimene maailmasõda ehk “unustatud sõda”, nagu seda sageli kutsutakse, ei olnud eestlaste sõda. “Püssi alla” tuli minna Vene keisri eest ja vastu tahtmist. Vabadussõjani Eesti iseseisvuse kaitseks ja oma rahvuslike eesmärkide saavutamiseks kulus veel neli pikka aastat. Loe edasi: Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas | Novaator | ERR

Read More Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas | Novaator | ERR