1875. aasta juuli lõpus leidsid Kose-Uuemõisa Kurena küla Pärna talu lapsed mängides aarde. Aida vundamendi äärest tuli maa seest välja 400 suuremat ja väiksemat münti, lisaks ehtemünte ja helmeid. Selline leid ei olnud igapäevane asi, kihelkonnakohtunik Ojasoo mõisnik Andreas Reinhold von Wetterstrand ei teadnud, kellele peaks leitud aare kuuluma – kas leidjale, laste järele valvanud talutüdruk Anna Kristelile või maaomanikule parun Jakob von Uexküllile. Kubermanguvalitsus soovis enne seisukohavõttu teada, kas tegu on vanemate või uuemate müntidega. Kihelkonnakohtunik polnud küll numismaatika asjatundja, kuid ta on välja selgitanud, et müntidel on kujutatud Rootsi riigivapi kolm krooni, mistõttu peab tegu olema 17. sajandi müntidega. Selle peale tehti kihelkonnakohtunikule kohustuseks anda kubernerile müntidest põhjalikum ülevaade.

28. oktoobril 1857 on kihelkonnakohtunik esitanud kubernerile ülevaate aardest.

Leitud oli:

• 2 öösidega ehtemünti,
• 31 väikese hõberubla suurust münti,
• 55 poolerublase suurust münti,
• 20 umbes 25 hõberublase mõõtu münti,
• 49 20rublase mõõtu münti,
• 50 siledat puhast hõbehelmest,
• 5 poolikut hõbehelmest,
• 24 krobelist erinevas suuruses hõbehelmest,
• 11 poolikut krobelist erinevas suuruses hõbehelmest,
• 1 säbruline kullatud helmes,
• 2 poolikut kullatud helmest,
• 2 klaashelmest.

Kose-Uuemõisa mõisnik Uexküll oli palunud leidu näha ja kihelkonnakohtunik oli saatnud selle mõisassse, aga osa aardest oli senini veel Uexkülli käes:

• kolme ehtemündiga ehe 51 siledast ning 52 säbrulisest rõngast ketiga,
• ilmselt kullatud, teistsuguse kujutisega ehtemünt öösiga,
• suure hõberubla suurune münt ja 31 sellega sarnast münti,
• 4 väikese hõberubla suurust münti js 155 sellega sarnast münti,
• 4 umbes 20 hõberublase suurust münti ja 50 sellega sarnast münti,
• 1 väike tinast pajakaas.

Mõisnikul ei olnud küll seaduslikku voli leidu konfiskeerida, kuid takistada teda selles ei saadud.

RA, EAA.29.3.4510, l. 1.

RA, EAA.29.3.4510, l. 1p.