Liigu põhisisu juurde
Tagasi

Poola–Eesti koostöö näitus Tartus 25. juunist 8. augustini

Poola Vabariigi suursaatkond Eestis ja Rahvusarhiiv avavad 22. juunil näituse „Poola–Eesti suhted 1918–1939: kajastusi Eesti arhiivivaramus“ Tartus, Nooruse 3.

Väljapanek on seotud Poola ja Eesti presidentide kohtumise ning juubeliaasta ühise tähistamisega Tartus, mis on Poolaga ajalooliselt eriliselt seotud ja poolakaile südamelähedane paik. Sarnaselt kaasajaga ühendasid toona mõlemat riiki lähedased diplomaatilised, sõjalised, kultuuri- ja isikutevahelised sidemed. Nende musternäiteks on Maria Laidoner-Kruszewska ja kindral Johan Laidoneri abielu. Ühine juubeliaasta kohustab vaatama tagasi, tegemaks täpsemat kokkuvõtet ühisest minevikust säilinud jälgede kohta, ent samuti inspireerib see jätkama koostööd juba mahamärgitud radadel. Usume, et kohtumine nende sidemete loojatega fotode, originaaldokumentide ning kroonikafilmide vahendusel võimaldab vaatajail ehedalt näha nii nende sidemete juuri kui ka perspektiive.

Poola–Eesti suhteid kajastav ekspositsioon koosneb neljast osast:

  •  10 fotode ja tekstidega stendi, mis kajastavad kahe riigi mitmeplaanilisi suhteid aastatel 1918–1939;
  • 4 vitriini unikaalsete Poola-teemaliste originaaldokumentidega rahvusarhiivi kogudest: näiteks kuningas Stefan Batory poolt kinnitatud pärgamentürik 1585. aastast; Tartu Ülikoolis õppinud väljapaistvate poolakate, nn dorpatšikute (muuhulgas ka Poola president Władysław Raczkiewiczi) tudengitoimikud; Poola akadeemiliste ja kultuuriühenduste dokumendid 1930ndate aastate Tartust; allveelaeva „Orzeł” juhtumiga seotud juurdlustoimikud ja komandör Henryk Kłoczkowski antud tunnistused;
  • kümmekond unikaalset lühikest kroonikafilmi sõdadevahelisest perioodist, mis dokumenteerivad Eesti ja Poola vastastikuseid riigivisiite ning elavat suhtlust sõjaväeringkondade vahel;
  • 1935. aastal Eestis toimunud visiidi ajal August Pulstile üle antud Poola valitsuse kingitus tema venna Mihkel Pulsti teenete eest – mapp marssal Józef Piłsudski portreedega.

Ekspositsiooni autorid on Rahvusarhiivi töötajad Tiit Noormets ja Kadri Tooming, graafiline kujundaja Einike Leppik, filmikroonikad valisid ning tekste redigeerisid Lea Tegelmann ja Õie Kukk. Näitust eksponeeriti Tallinnas Filmimuuseumis tänavu veebruarikuust kuni juuni alguseni. Rahvusarhiivi peahoones Tartus saab näitust vaadata alates 25. juunist kuni 8. augustini tööpäeviti kell 9–17. Sissepääs on tasuta.