Lihula ajalookonverents räägib Läänemaa suurmeestest – Lääne Elu

Karl Ristikivi Londonis. Foto: ristikivi.net

Pühapäeval, 15. aprillil on Lihula mõisas ajalookonverents „Lihula ja Läänemaa ajaloolised suurkujud”.

Seekord käsitletakse konverentsil mitte poliitikute, vaid kultuurielus suurt rolli etendanud inimeste elu ja tegevust.

Esimene neist on Uue-Varbla külas Saulepi vallas 1912. aastal sündinud ja rasketes oludes kasvanud Karl Ristikivi. Tema Eestis ilmunud lasteraamatuid „Lendav maailm” ja „Semud” saatis edu, kuid Rootsi emigreerununa pühendus ta peamiselt Euroopa ajaloole. 1961. aastast ilmus temalt igal aastal raamat ja nii 11 korda järjest.

Karl Ristikivist räägib konverentsil ajakirja Looming peatoimetaja ning Karl Ristikivi Seltsi juhatuse esimees Janika Kronberg.

 

Ka Eesti maadluskuulsus Kristjan Palusalu, kes võitis 1936. aasta Berliini olümpiamängudel Kreeka-Rooma ja vabamaadluses raskekaalus kuldmedali, on pärit Saulepi vallast Varemurru külast. Tema keerulisest elukäigust võrdluses Johannes Kotka omaga teeb ettekande Eesti Spordiajaloo Seltsi esimees Enn Mainla.

Kolmanda suurmehena on konverentsil kõne all Viljar Ansko, kelle lapsepõlv möödus Kaareperes ja noorusaeg Sompas Virumaal. 1970. aastast elas ta Läänemaal Risti alevikus. Arstiharidusega mees oli väga laialdaste huvidega – ta toimetas aastatel 1990–1996 ajalehte Memento, andis välja represseeritute luuleraamatuid ning tegeles ka ise luuletamise ja karikatuuriga.

Viljar Ansko kõige nähtavam looming on aga Lääne-Eesti küüditatute mälestusmärk „Raudteerööpad mäletavad” Risti raudteejaamas. Viljar Anskost räägib kaitseliidu Lääne maleva pikaajaline pealik Aksel Heidemann.

1864. aastal Läänemaal Hanila kihelkonnas Mõisakülas sündinud ja 1892. aastal Londonis mereinseneride akadeemia lõpetanud Aleksander Vahter tegi aga läbi kuulsusrikka meremehekarjääri, sõites 40 aastat mehaanikuna kõigil maailmameredel nii kauba- kui ka sõjalaevadel, sealhulgas Türgi sultani Abdul Hamidi luksusjahil Ertogrur. Töömeheelu lõppjärgus sõitis ta Eesti kaubalaevadel. Lihulas vanaduspäevi veetes pühendus ta kirjanduslikule tegevusele, luues kirjastuse Kinnika ning andes välja peamiselt filosoofiaalast kirjandust.

Aleksander Vahterist teeb ettekande endine Eesti akadeemilise raamatukogu töötaja Mare Luuk.

Konverentsi lõppedes on plaanis avada mälestustahvel Aleksander Vahteri elupaigas Lihulas Tallinna mnt 64 majal.

Lihula mõisas 15. aprillil kell 12 algava ajalookonverentsi korraldab Vana-Läänemaa Ajaloo Selts koos MTÜga Keskaegne Lihula. Varem on ühiselt korraldatud Lihula mõisas ajalooalaseid loenguid, suviti aga ka ekskursioone piirkonna huviväärsustega tutvumiseks.

Mati Mandel
arheoloog

Allikas: Lihula ajalookonverents räägib Läänemaa suurmeestest – Lääne Elu