Laulupeomaakonna igati austav tiitel kuulub Läänemaale | Maaleht

Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse analüüsist selgub, et Läänemaal on laulu- ja tantsupeoga seotud iga kümnes elanik.

Eriti hinnas on Läänemaal rahvatants, sellega tegeleb 4% maakonna elanikest, kinnitavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) andmed.

Tegelikkus aga näitab, et Tallinna elanikkonnast on rahvatantsuga tegelejate osakaal Läänemaa omast kuus korda väiksem.

Kuigi laulupeorongkäikude põhjal võib jääda petlik mulje, nagu oleks nii koorilaulu- kui rahvatantsuharrastus Eesti suurim just Tallinnas ja Harjumaal.

Tegelikkus aga näitab, et Tallinna elanikkonnast on rahvatantsuga tegelejate osakaal Läänemaa omast kuus korda väiksem – 0,6% elanikest. Kui aga võtta kõik laulu- ja tantsupeoprotsessis osalejad, on nende osakaal elanikkonnast Läänemaal kaks korda suurem kui Tallinnas ja Harjus kokku – 5% elanikest. Ainult Ida-Virumaal on harrastus veelgi napim – 2,3% elanikest.

Tublid tantsujuhid

Kindlasti asetavad Tallinna ja selle ümbruse ning Ida-Virumaa tabeli lõppu mitte-eestlased, kelle jaoks, näib, pole laulu- ja tantsuharrastus nii oluline kui eestlastele.

Haapsalu tubliduse lätteid otsides mainis pikaaegne rahvatantsutegelane ja ERRSi juht Kalev Järvela tublisid tantsujuhte. Kui maakonnas on tublid tantsujuhid, on ka palju tantsuharrastajaid. Teisalt pidas Järvela ülitähtsaks regulaarseid iga-aastaseid Läänemaa tantsupidusid. Ükski teine maakond ei saa neile selles vastu.

“Oh, mul on nii hea meel, kohutavalt hea meel sellist statistikat kuulda,” kostus Läänemaa laulu- ja tantsupeo kuraatori Marju Viitmaa rõõmus hõige telefonis. Ta rõhutas, et maakonna 20 aastat kestnud iga-aastaste tantsupidude traditsioon annab võimaluse igale rahvatantsijale tunnustust saada.

Pidude traditsioon kasvatab ka uusi tantsijaid, sest kaasa löövad pea kõigi lasteaedade rühmad. “Pealegi – mida enam lasteaialapsi, seda enam ka pealtvaatajaid,” lisas Viit- maa.

Läänemaale järgnevad laulu-tantsupeoprotsessis osalemisel Järvamaa – 9,5% elanikest, Raplamaa 8,6% ning Põlvamaa ja Viljandimaa – mõlemad 8,5 protsendiga elanikest.

Foto: Valdek AlberERRS on kokku löönud ka maakondade edetabeli rahvamuusikaharrastuse kohta. Eesti tipus on Rapla maakond. Järgnevad Viljandi ja Põlva maakond.

Rõõmustav arvujada

ERRSi rahvamuusika juht Juhan Uppin oskab edukate tagamaid selgitada. Raplamaal on harrastust süvendanud kuulus Kandlekoda ning nüüd ka aktiivne noor rahvakultuuri spetsialist. Viljandi rahvamuusikalembuse juures pole oluline üksnes Viljandi Folk, vaid pigem kultuuriakadeemia viljastav mõju.

Ja Põlvamaa, mille sisse jääb päris suur osa Setumaast, kus pillimängust väga hoolitakse, on tõusev lõõtspillikants. Põlva pillikultust saadavad nüüd ka regulaarsed festivalid.

 

Allikas: Laulupeomaakonna igati austav tiitel kuulub Läänemaale | Maaleht