2006

2003 | 2004|2005 | 2006|2007|2008|2009|2010|2011|2012|2013|2014|2015|2016|2017
JaanuarVeebruarMärtsAprillMaiJuuniJuuliAugustSeptemberOktooberNovemberDetsember

28. jaanuar

Osakonna koosolek toimus Läänemaa Keskraamatukogus. Osa võttis 10 liiget.
Seltsi liige , suguvõsa- ja koduloouurija Laine Soosalu rääkis Martna kihelkonnas asunud Rannamõisa ajaloost ja seal elanud suguvõsadest. Pikemalt oli juttu Martna vallast Siberisse küüditatud poisist, kellest sai rahvusvahelise mainega akadeemik Aarne Pärnpuu (sünd.1938 Martnas – surn.2004 Moskvas). Elle Narusk ja Ilmar Jõesoo rääkisid oma kogemustest suguvõsakokkutulekutest osavõtjana ja korraldajana.

18. veebruar

Seltsi liikmed olid külla kutsutud Saima Jeremi koju Haapsalus (pilt), kes tutvustas oma tädi , skulptor Adele Ulm´i (sünd.1908 Haapsalus – surn.2000 New Yorgis) elulugu ja kunstiloomingut. Sooja vastuvõtu ja keeruka elukäiguga andeka skulptori ning suure hulga materjalidega tutvumise osaliseks said 9 inimest.

11. märts

Tallinnas Maarjamäe lossis toimus järjekordne EGeS aastakoosolek, kus muuhulgas valiti 2005 aasta aastagenealoogiks Läänemaalt pärit suguvõsauurija Rait Talvoja. Läänemaalt osales aastakoosolekul 5 inimest. Peale pikka ja väsitavat päeva sai tutvuda Maarjamäe lossis asuva Eesti Ajaloomuuseumi püsinäitusega, mis annab ülevaate Eesti ajaloost ja kultuurist 19.-20.sajandil. Väga huvitav oli ehtenäitus Kodarraha (ehk kodaratega raha), kus eksponeeriti peamiselt 19.sajandil Eestis levinud rahvapäraseid ehteid nii minevikust kui tänapäevases kujunduses.

18. märts

Läänemaa Muuseumi valges saalis kohtusid suguvõsa- ja kodu-uurijad. Põhiettekande tegi kultuuriökoloogia magistrant kullamaalane Lembitu Tarang (pilt) pärandkultuurist, mille alla kuulub kõik, mis on inimtekkeline ja minevikust. Tarang rääkis RMK projektist, mille jooksul tahetakse üles otsida ja arvele võtta pärandkultuuri objektid Läänemaa metsades, mille alusel luuakse metsandusliku pärandkultuuri ühtne andmebaas. Eesmärgiks on muuta maakohti huvitavamaks ja selle kaudu näiteks ka turismi arendada. Huvitavat loengut illustreeris rohke pildimaterjal.

Suguvõsa- ja kodu-uurija ning bibliofiil Ilmar Jõesoo (pilt) tutvustas oma suures raamatukogus asuvaid autogrammidega raamatuid. Oli tõeliselt põnev kuulda autogrammide saamise lugusid, lisaks sinna juurde fakte ja lugusid nendega seotud inimestest. Koos kodu-uurijatega sai arutatud võimalikke ühisüritusi ja leiti , et need tulevad kasuks mõlemale poolele. Üritusest võttis osa 12 suguvõsauurijat ja 7 kodu-uurijat. EGeS Läänemaa osakonnaga liitus üks uus liige.

29. aprill

EGeS Läänemaa ja Järvamaa osakonna liikmed kohtusid Haapsalus. Läänemaa Raudteemuuseumi juures alanud Haapsalut tutvustav ringkäik seltsi liikme Ilmar Jõesoo asjatundlikul juhtimisel jätkus Haapsalu promenaadil. Kaunis kevadine ilm aitas kaasa meeldiva meeleolu loomiseks, mis võeti kaasa kohvilaua taha Läänemaa Lasteraamatukogus. Igal seltsi liikmel oli võimalus ennast ja oma uuritavaid nimesid tutvustada. Pärastlõunal külastati Läänemaa Muuseumi, Haapsalu Piiskopilinnust ja Toomkirikut. Seejärel sõideti Taebla vallas asuva Lääne-Nigula kiriku juurde, kus kirikuaias asuvate vanade ristide ja kiriku kohta jagas teavet Koela Talumuuseumi töötaja Saamo Heldema. Koela Talumuuseumis sai vaadata suurt hulka esivanemate tööriistu ja tarbeesemeid. Päev jõudis õhtule Heldemade kodutalu õuel, kus perenaine Helja Heldema pakkus oasuppi. Järvamaalt oli Haapsalus külas 17 inimest, keda võõrustas 13 läänlast. Oli kaunis laupäev täis päikesepaistet, ajalugu ja mõnusat äraolemist läänlaste ja järvamaalaste vahel.

Vaata kohtumisest pilte: http://www.pildialbum.org/pictures.php?action=4&id=962

6. mai

Toimus EGeS Läänemaa osakonna reis marsruudil Noarootsi-Nõva-Padise. Reisijuhiks oli ajaloolane Mart Helme, kes oma rahulikul ja asjalikul moel jagas teadmisi mineviku radadelt, sidudes seda mõnusate vahepaladega tänapäevast. Esimesena uudistasime 16.saj. algul ehitatud Noarootsi kirikut oma rootsipunase laudkatusega ja jalutasime surnuaias. Ühekordses 19.sajandil ehitatud Pürksi mõisa peahoones tegutseb tänapäeval Noarootsi Gümnaasiumis. Noarootsi poolsaare kaguosas asub endiste omanike järglase Gustav von Roseni poolt taastatud maaliline mõisahoone, mida saime vaadata ka seestpoolt. Selgitusi mõisa taastamisest ja mõisa aidas asuva Lückholmi muusemi kohta jagas meile pr. Anu Kari. Vähetuntud ja teest kõrvale jääva Riguldi mõisa territooriumilt leidsid ajaloo gurmaanid hästi säilinud puidust aidahoone . Rooslepa 17.sajandist pärit kabelit nägime taastamisjärgus, huvilised said jalutada rannarootslaste surnuaias rootsikeelseid nimesid veerides.
Lõunapausiks jõudsime Nõva valla tõeliste vaatamisväärtuste – Peraküla oma muusemi, teatriplatsi ja saja-aastase munakivitee uudistamiseni. Sel ajal kui reisiseltskond teatriplatsil keha kinnitas, rääkis meile Peraküla ajaloost pr. Milvi Kivistik, kelle kodutalus Põlluotsal on ühtlasi avatud huvilistele muuseum. Tõeliselt kaunina avanes meile rannakabeli tüüpi õdus Nõva kirik oma unikaalsete vitraazhi -imitatsioonidega , kus jagas meiega teadmisi Nõva ajaloost pr. Silja Silver. Harju maakonda jõudes vaatasime eemalt üht Eesti ilusamini restaureeritud Vihterpalu mõisa. Looduskaunis kohas asuv mõisakeskus jäi kahjuks meie haardeulatusest välja. Teel Harju-Ristile põikasime teeäärsesse Vilivalla rootsi surnuaeda, kus ülaste keskel seisid stoilise rahuga kuni 350.aastased päikeseristid. Erakätes asuva Hatu mõisa ümbruses käis vilgas koristustöö ja jäi ainult mõttes soovida jõudu inimestele, kes on võtnud nõuks nii suure hoone taastada. Tõeliselt ebatavalise torniga Risti kirik suutis nii mõndagi üllatada. Padisel asuv 13.sajandil alguse saanud kloostri ajalugu oli värvikas ja kirev. Meile sai osaks ronida Padise kloostri varemetes ja ette kujutada, kuidas seal kunagi võidi elada. Pika päeva lõpuks tegime väikese peatuse Uugla mõisa varemete juures.
Meie tubli reisiseltskond oli suurearvuline – 59 inimest. Oli muljeterohke kaunis kevadpäev.
Vaata pilte: http://www.pildialbum.org/pictures.php?action=4&id=1424
ja http://galerii.leever.pri.ee/main.php?g2_itemId=305

16. september

Lääne Maakonna Raamatukogu lugemissaalis toimus osakonna neljanda hooaja esimene kokkusaamine. Jagasime kogemusi ja tegime plaane uueks hooajaks. Kohal oli 8 liiget.

28. oktoober

Kohtusime Lääne Maakonna Raamatukogu lugemissaalis. Kohal oli 13 osakonna liiget. Jooksva informatsiooni jagamise ja küsimuste lahendamise kõrval toimus vestlusring lapsendamise teemadel.

25. november

Läänemaa Keskraamatukogu lugemissaalis toimus kohtumine EGeS juhatuse liikme Jaan Tagaväljaga, kes rääkis Läänemaal pandud perekonnanimedest ja seltsi nimede andmebaasi põhjal tehtud statistikast. Kohal oli 17 osakonna liiget.