Rubriik: Ajalugu

Erich Jaansoo saadeti viimsele teekonnale | Lääne Elu

EGeS Läänemaa 25. nov. 201625. nov. 2016

Erich Jaansoo saadeti täna viimsele teekonnale. Foto: Tiiu Kammiste Täna saadeti Haapsalu kultuurikeskuses viimsele teekonnale lavastaja ja Haapsalu linna aukodanik Erich Jaansoo. Erich Jaansoo ärasaatmisele oli kogunenud umbes 60 inimest. Kersti Kaasik rääkis, et enamik neist olid teatriinimesed, kellega Erich Jaansoo Haapsalus tegutsedes kokku puutus. Erich Jaansoo maeti Haapsalu metsakalmistule. „Peaväravast sisse ja paremat kätt, Alfred Lumeste …

Memorial avaldas 40 000 NKVD töötaja isikuandmed | Uudised | ERR

EGeS Läänemaa 24. nov. 201615. apr. 2017

Ajaloo ja inimõigustega tegelev Vene mittetulundusühing Memorial avalikustas oma veebilehel andmebaasi, kuhu on kantud ligi 40 000 NKVD töötaja isikuandmed. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (Народный комиссариат внутренних дел СССР, venekeelne lühend НКВД ehk NKVD) oli 1934. aastal moodustatud julgeolekuasutus, mis oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB eelkäijaks. Asutus oli seotud suure osaga Nõukogude …

Sugupuu uurimine nõuab kannatust ning kriitilist meelt | Postimees 60+

EGeS Läänemaa 15. nov. 20166. mai 2017

Ehkki aastasadade taguste juurte otsimine võib tunduda põnev, ei ole rännak kaugetesse aegadesse lihtne, sest tihti segab edukat uuringut lünklik ajaloomälu, puudulikud allikad ning uurija enese vähene motivatsioon. Eesti Rahvusarhiivi dokumentide põhjal leiab teavet oma sugulaste kohta ka 18. sajandi algusest. Siiski ei pea tänapäeval vanu ning aegu näinud arhiividokumente sirvima mõnes raamatukogus, vaid alates …

Aino Kallase preemia sai hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti | Lääne Elu

EGeS Läänemaa 11. nov. 201611. nov. 2016

Tänavuse Aino Kallase preemia pälvis Tuglase seltsi koolitusjuht ja hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti. Aino Kallase preemia antakse Järvi Lipastile üle reedel Soome suursaatkonnas Tallinnas. Preemiaga tunnustab sihtasutus Viro-säätiö Järvi Lipasti kauaaegset tegevust Soome-Eesti keelesilla ehitamisel. Järvi Lipasti on edendanud soome keele õpetamist Eestis ja eesti keele õpetamist Soomes, ta on kutsunud ellu soome …

Keelesaade. Õ hääldamisest ja kirjutamisest | Vikerraadio | ERR

EGeS Läänemaa 3. nov. 20163. nov. 2016

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto …

Keelesaade. Õ sünnilugu | Vikerraadio | ERR

EGeS Läänemaa 3. nov. 20163. nov. 2016

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil). Saate autor on Piret Kriivan. …

Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR

EGeS Läänemaa 3. nov. 20163. nov. 2016

“Saaremaa rannasõnastikus” on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Allikas: Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR

Ligemale 130 aastat tagasi Eesti talupoegadest tehtud unikaalsete fotode näitus jõuab Tallinna – Kultuur, Postimees.ee

EGeS Läänemaa 29. okt. 201615. apr. 2017

Esmakordselt Tallinnas on võimalik näha esimeste eesti soost kunstfotograafide sekka kuuluva Mihkel Tilga rändnäitust, kus on väljas tema unikaalsed fotolavastused aastaist 1877-1887. 1886, Tori kihelkonnakool. / Mihkel Tilk Näitus, mille piltidel on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu ja sealseid vaatamisväärsusi, kannab pealkirja «Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887» ja kustutab Eesti fotograafiaajaloo valgeid laike. …

Auväärses eas pisike Martna maakool veel niipea ei kao – Uudised.tv3.ee

EGeS Läänemaa 23. okt. 201623. okt. 2016

Sellel nädalavahetusel tähistas Läänemaal asuv Martna kool oma 180. aastapäeva, mis tõi oma lapsepõlve kooliaegu meenutama pea kakssada vilistlast üle Eesti. Vaata täpsemalt videost! Allikas: Auväärses eas pisike Martna maakool veel niipea ei kao – Uudised.tv3.ee

Eesti muuseumid kutsuvad üles jagama lugusid üheksakümnendatest | Menu | ERR

EGeS Läänemaa 23. okt. 201623. okt. 2016

Eesti muuseumid kutsuvad kõiki jagama oma isiklikke läbielatud või kogetud lugusid üheksakümnendatest. Muuseumid kasutavad lugusid uurimistöös, osa kogutud materjalidest jõuab tulevikus ka näitustele Eesti Vabariik 100 muuseumite programmi raames. Projektijuht Külli Lupkini sõnul oli taasiseseisvumine tänasele Eestile vundamendi ladumise aeg. “Võrreldes eelnevaga muutus elu Eestis lühikese ajaga väga kiiresti, puudutades kõiki inimesi ja eluvaldkondi. Üheksakümnendad …

Punavõimu varjus vastupanu ei raugenud – Eesti Päevaleht

EGeS Läänemaa 21. okt. 201631. mai 2017

Stalinliku režiimi jõhkrus sundis tuhandeid mehi metsa minema ja vastupanuliikumist algatama. Nagu 1941. aastalgi, hakati ka pärast Teist maailmasõda Nõukogude okupatsiooni jätkudes kõiki arvatavaid Nõukogude võimu vastaseid arreteerima, ülekuulamistel julmalt piinama ja vangilaagritesse saatma. Ent nüüd oli neid, kellel oli karta repressioone, hoopis rohkem kui 1940. aastal. Polnud ju Saksa okupatsiooni ajal meestel peaaegu mingit …

Kuidas Hiiumaa pere pealinna asumile nime andis

EGeS Läänemaa 20. okt. 201621. okt. 2016

Lapsele panevad nime vanemad, külade ja linnade nimelood on sageli seotud pärimuste ja legendidega, erilise looga on seotud ka Hioküla Ingel. Ingli nime kandvaid tütarlapsi oli XIX sajandi keskpaigas Eesti saartel rohkesti: Muhumaal kuni kolmandik sündinud tüdrukutest, Hiiumaal Reigi ja Käina kihelkonnas viiendiku jagu. Ingli nime päritolu on seotud Ingridi ja ka Ingelbergiga, mille aluseks …

Eesti Kirjandusmuuseum – ELULOOVÕISTLUS 2016

EGeS Läänemaa 14. okt. 20167. dets. 2019

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum – ELULOOVÕISTLUS 2016

Keelesaade. Perekonnanimed II | Vikerraadio | ERR

EGeS Läänemaa 10. okt. 20163. nov. 2016

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupeogade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib …

Keelesaade. Perekonnanimed 1 | Vikerraadio | ERR

EGeS Läänemaa 28. sept. 20163. nov. 2016

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal? Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida …