Rubriik: Ajalugu

Maavanema aastakokkuvõte: pöördepunkt | Lääne Elu

Maavanema aastakokkuvõte: pöördepunkt | Lääne Elu

Kui keegi oleks veel eelmise aasta lõpus ennustanud 2016. aasta sündmusi, oleks teda tõenäoliselt kentsakaks peetud. Aga siin me nüüd oleme: Trump Ameerikas presidendiks ja Suurbritannia lahkumas Euroopa Liidust, uus president ja uus valitsus Eestis ja Lõuna-Läänemaa lahkumas maakonna koosseisust. Tundub, et kätte on jõudmas mingil moel pöördepunkt. Inimesed otsivad enda ümber uusi lahendusi, uut …

Read More Maavanema aastakokkuvõte: pöördepunkt | Lääne Elu

Nelja omavalitsuse liitumisel tekkiv Lääneranna vald hakkab asuma Pärnumaal | Uudised | ERR

Nelja omavalitsuse liitumisel tekkiv Lääneranna vald hakkab asuma Pärnumaal | Uudised | ERR

Neljapäeval kirjutasid ühinemislepingule alla Pärnumaa vallad Koonga ja Varbla ning Läänemaa vallad Hanila ja Lihula. Uus omavalitsus kannab nime Lääneranna vald ja hakkab vastavalt ühinejate soovile asuma Pärnumaal. Neli valda pidasid läbirääkimisi kaks ja pool aastat ning vahepeal osales kõnelustel teisigi omavalitsusi, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Pärnumaa kui praegugi territooriumilt kõige suurem maakond kasvab selle ühinemisega …

Read More Nelja omavalitsuse liitumisel tekkiv Lääneranna vald hakkab asuma Pärnumaal | Uudised | ERR

KAAMERAGA MAAL: Suursuguse maakonna allakäik – mis juhtus Läänemaaga? – Maaleht

KAAMERAGA MAAL: Suursuguse maakonna allakäik – mis juhtus Läänemaaga? – Maaleht

 Mitte ühtegi teist maakonda pole haldusreform raputanud nii tugevasti kui Läänemaad. See, mis ajalooliselt suursugusest piirkonnast nüüd alles jääb, on hale vari kunagisest tähtsast ja võimsast alast. Läänemaa jääb haldusreformi tagajärjel ilma kahest vallast – Lihulast ja Hanilast. Need ühinevad Varbla ja Koongaga Lääneranna vallaks ning jäävad edaspidi Pärnumaa koosseisu. Läänemaa pindala väheneb neljandiku ehk …

Read More KAAMERAGA MAAL: Suursuguse maakonna allakäik – mis juhtus Läänemaaga? – Maaleht

Siberist kodumaale naastes tuli paljudel kogeda pettumusvalu – Eesti Päevaleht

Siberist kodumaale naastes tuli paljudel kogeda pettumusvalu – Eesti Päevaleht

Vangilaagrist vabanenud eestlased Karagandas 1956. aastalFotod: Eesti Ajaloomuuseum   Eesti oludega kohaneda oli kohati üliraske: naasjatel polnud elu- ega töökohta, õppimine oli piiratud, lapsi narriti viletsa eesti keele pärast. Eesti ühiskonnas oli 1950. aastate teiseks pooleks maad võtnud olukorraga kohanemine ja kompromisside otsimine. Inimesed olid kaua kestnud muredest väsinud, mistõttu näisid Siberist naasjad uute probleemitekitajatena, …

Read More Siberist kodumaale naastes tuli paljudel kogeda pettumusvalu – Eesti Päevaleht

Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest | Vikerraadio | ERR

“Eestlasele eesti nimi!” Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. …

Read More Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest | Vikerraadio | ERR

AINULT MEIE MAAS: Venemaa avarustest leiti uusi andmeid sõja ajal kadunud saarlastest! – meiemaa.ee

AINULT MEIE MAAS: Venemaa avarustest leiti uusi andmeid sõja ajal kadunud saarlastest! – meiemaa.ee

Väljavõte ühest dokumendist kümnete hulgast, millele Anton Lõskov oma uurimistöö käigus peale sattus. FOTO: erakogu   Venemaal Sverdlovski oblastis Kamensk-Uralski linnas elav hobiajaloolane Anton Lõskov avastas riigiarhiivist veel ühe nimekirja tööpataljonides olnud 22 saarlasest ning saatis selle Meie Maale. Nimekirjas olevatest meestest viis olid tööpataljoni nr 820 koosseisus. Varem on juttu olnud saarlastest tööpataljonis nr …

Read More AINULT MEIE MAAS: Venemaa avarustest leiti uusi andmeid sõja ajal kadunud saarlastest! – meiemaa.ee

LÕSKOVI AVASTUS: Vene hobiajaloolane sattus sõjas teadmata kadunuks jäänud saarlaste jälgedele! – meiemaa.ee

LÕSKOVI AVASTUS: Vene hobiajaloolane sattus sõjas teadmata kadunuks jäänud saarlaste jälgedele! – meiemaa.ee

Venemaal Sverdlovski oblastis Kamensk-Uralski linnas elav hobiajaloolane avastas sealsest riigiarhiivist 57 enamikus Saaremaalt pärit mehe nimed, kes saadeti 1941. aastal Punaarmee tööpataljoni koosseisus Siberisse ning hiljem seal surid. Kamenskis sündinud Anton Lõskov hakkas Siberisse saadetud eestlaste teemaga tegelema 2015. aasta alguses. Tööst vabal ajal kodukoha ajalugu uuriv Lõskov sattus enda sõnul nimekirjade peale üpris juhuslikult. …

Read More LÕSKOVI AVASTUS: Vene hobiajaloolane sattus sõjas teadmata kadunuks jäänud saarlaste jälgedele! – meiemaa.ee

Roman Haavamäe abikaasa hauamonument sai nimetahvli | Lääne Elu

Roman Haavamäe abikaasa hauamonument sai nimetahvli | Lääne Elu

Haapsalu linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbus teatas, et täna paigaldas skulptor ja kiviraidur Paul Uibopuu Haapsalu vanale kalmistule skulptor Roman Haavamägi abikaasa Elfriede Kingo-Espenberg hauamonumendile nimetahvli. Kunstnik Elfriede Kingo-Espenberg, kes on tuntud Ella Kingo nime all, oli skulptor Roman Haavamägi esimene abikaasa. Romanil ja Ellal oli kaks last – 1921. aastal sündinud tütar Ivi ja 1929. …

Read More Roman Haavamäe abikaasa hauamonument sai nimetahvli | Lääne Elu

Erich Jaansoo saadeti viimsele teekonnale | Lääne Elu

Erich Jaansoo saadeti viimsele teekonnale | Lääne Elu

Erich Jaansoo saadeti täna viimsele teekonnale. Foto: Tiiu Kammiste Täna saadeti Haapsalu kultuurikeskuses viimsele teekonnale lavastaja ja Haapsalu linna aukodanik Erich Jaansoo. Erich Jaansoo ärasaatmisele oli kogunenud umbes 60 inimest. Kersti Kaasik rääkis, et enamik neist olid teatriinimesed, kellega Erich Jaansoo Haapsalus tegutsedes kokku puutus. Erich Jaansoo maeti Haapsalu metsakalmistule. „Peaväravast sisse ja paremat kätt, Alfred Lumeste …

Read More Erich Jaansoo saadeti viimsele teekonnale | Lääne Elu

Memorial avaldas 40 000 NKVD töötaja isikuandmed | Uudised | ERR

Memorial avaldas 40 000 NKVD töötaja isikuandmed | Uudised | ERR

Ajaloo ja inimõigustega tegelev Vene mittetulundusühing Memorial avalikustas oma veebilehel andmebaasi, kuhu on kantud ligi 40 000 NKVD töötaja isikuandmed. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (Народный комиссариат внутренних дел СССР, venekeelne lühend НКВД ehk NKVD) oli 1934. aastal moodustatud julgeolekuasutus, mis oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB eelkäijaks. Asutus oli seotud suure osaga Nõukogude …

Read More Memorial avaldas 40 000 NKVD töötaja isikuandmed | Uudised | ERR

Sugupuu uurimine nõuab kannatust ning kriitilist meelt | Postimees 60+

Sugupuu uurimine nõuab kannatust ning kriitilist meelt | Postimees 60+

Ehkki aastasadade taguste juurte otsimine võib tunduda põnev, ei ole rännak kaugetesse aegadesse lihtne, sest tihti segab edukat uuringut lünklik ajaloomälu, puudulikud allikad ning uurija enese vähene motivatsioon. Eesti Rahvusarhiivi dokumentide põhjal leiab teavet oma sugulaste kohta ka 18. sajandi algusest. Siiski ei pea tänapäeval vanu ning aegu näinud arhiividokumente sirvima mõnes raamatukogus, vaid alates …

Read More Sugupuu uurimine nõuab kannatust ning kriitilist meelt | Postimees 60+

Aino Kallase preemia sai hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti | Lääne Elu

Aino Kallase preemia sai hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti | Lääne Elu

Tänavuse Aino Kallase preemia pälvis Tuglase seltsi koolitusjuht ja hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti. Aino Kallase preemia antakse Järvi Lipastile üle reedel Soome suursaatkonnas Tallinnas. Preemiaga tunnustab sihtasutus Viro-säätiö Järvi Lipasti kauaaegset tegevust Soome-Eesti keelesilla ehitamisel. Järvi Lipasti on edendanud soome keele õpetamist Eestis ja eesti keele õpetamist Soomes, ta on kutsunud ellu soome …

Read More Aino Kallase preemia sai hiiu keele aabitsa autor Järvi Lipasti | Lääne Elu

Keelesaade. Õ hääldamisest ja kirjutamisest | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Õ hääldamisest ja kirjutamisest | Vikerraadio | ERR

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto …

Read More Keelesaade. Õ hääldamisest ja kirjutamisest | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Õ sünnilugu | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Õ sünnilugu | Vikerraadio | ERR

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil). Saate autor on Piret Kriivan.  …

Read More Keelesaade. Õ sünnilugu | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR

Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR

“Saaremaa rannasõnastikus” on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Allikas: Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR

Read More Keelesaade. Rannarahva sõnad | Vikerraadio | ERR